teisipäev, 7. märts 2017

Sci-fi unenägu

Kuna märgin nüüd juba mitu aastat unenäod üles hästi lühidalt - mitte, et neid kuidagi analüüsida või tähtsaks või huvitavaks peaksin, vaid lihtsalt, et korduvaid teemasid näha - siis ongi need hakanud mulle meelde jääma lühikesena ja märksõnadega.

Aga tänane unenägu oli nii teistmoodi, et kirjutan siia ka.

Nimelt olin ma robot, kes hakkas tasapisi inimlikuks muutuma, kuid kuna teadlikuks muutumine käib tasapisi, siis see muutus jääb endale sageli märkamata. Nii et ka mina lihtsalt märkasin ja kogesin rohkem, kuid ei teinud sellest järeldust, et ma kuidagi muutuksin.

Me olime töörobotid, käisime erinevates kohtades tööl, aga pärast tööd tulime kokku mingisse suurde saali, kus igaühel oli oma väike lauake nagu koolis mõnes klassis on ühe-koha-pingid. Alati olid kohal ka "juhendajad", relvadega valvurid.

Oli ka tööstusala, kust ma vahel mööda käisin. Seal olid veel kasutusele võtmata robotid hõbedastes kapslites, mille esikülg oli klaasist. Need kapslid asetusid püsti. Nende ridadest mööda kõndides tundsin end alati kummaliselt, kuid ei analüüsinud seda tunnet.

Hakkasin mõtlema juuksevärvidest, kujutlesin end nii, et pealagi on tumesinine ja siis hajub värv tasapisi valgeks. Tahtsin selliseid juukseid... Tegelikkuses läksin oma töö juures tualettruumi ja lõikasin endale tuka.

Kui õhtul tagasi "koju" jõudsin, märkas mu tukka minu kõrvallauda asustav meesrobot. Ta hakkas otsima väikeseid võimalusi, mil valvurite tähelepanu oli hõivatud, ja selgitas mulle kõigepealt, et pean oma tuka ära peitma, kuna see on üks märk mu 'individuatsioonist' ja selliseid märke, et robot hakkab 'inimesestuma', need meie valvurid just otsivadki. Inimlikuks muutuvaid roboteid peetakse ohtlikuks ja nad elimineeritakse. Ta selgitas mulle, mis minuga toimub ja mida ma kõike teha ei tohi, sest robotid nii ei tee. Robotit ei tohiks huvitada, kas ta näeb tukaga kenam välja, ega tohiks ta ka 'vahelduse mõttes' midagi muuta soovida, robot ei vaja vaheldust.

Paraku reetis see noormees millegagi iseenda inimlikuks muutumise. Ta viidi ära ja mina tundsin hirmu ja kurbust, kuid teadsin nüüd, et ka mina olen juba erilise tähelepanu all ja tema äraviimine toimus justnimelt minu nina all, et näha mu reaktsiooni. Nii et püüdsin teeselda huvipuudust. Siiski teadsin, et minu vahele jäämine on samuti ainult aja küsimus.

Vaat selline tõsine unenägu täna -_-

Kommentaare ei ole: